Rohejahi lõpusündmus

3.b klassi õpilased, kes kogusid kõige rohkem alumiiniumist küünlaümbriseid, said osaleda Kuusakoski  Rohejahi lõpusündmusel. 

See üritus toimus 30. aprillil. Õues uudistati Kuusakoski + Päästeamet + Politsei tegemisi, kus sai mänguliselt õppida paremini jäätmeid sorteerima koos Prügihundiga ja näha, kuidas käib inimese päästmine avariilisest sõidukist Lisaks toimusid erinevad tegevused Energia avastuskeskuses, maskottidega pildistamine, aaretejaht, Prügihunt, välgushow, planetaarium, teadusteater, Solaride tuuleautode meisterdamine. 

See päev oli täis emotsioone!

Rohejaht

 

Rohejaht 2025-26

 

Prügi sorteerimise uuring

Meie õpilaste prügi sorteerimise oskust uurisid jäätmetekke vähendamise nädala raames Rohetiimi liikmed Kaur Güsson ja Tarmo Reisel.

Intervjuu koolisöökla kokaga

TOIDU RAISKAMISEST MEIE KOOLIS

1.    Kui palju toidujäätmeid meie koolis ära visatakse? Kuidas koguseid mõõdetakse?

Kooli hoovis on 250-liitrine toidujäätmete kogumistünn, mida tühjendatakse igal nädalal. Sellest saab täis keskmiselt 170 liitrit, millest 70 liitrit on näiteks koored ja kõik, mis toidutegemisel üle jääb, ning 100 liitrit koguneb äravisatud toidust.

 2.    Millises vanuseastmes visatakse toitu kõige rohkem ära?

·       Kindlasti raiskavad toitu kõige rohkem algklassid. Nad tõstavad taldrikule liiga palju ja ei jaksa ära süüa.

·       Gümnaasium sööb kõige paremini, õpilased oskavad oma isu ja kogustega arvestada.

·       Põhikooliga on nii ja naa - 5. ja 6. klass viskab, aga suuremad mitte eriti.

·       Õpetajad ei viska enamasti oma toitu ära, ainult väga harva.

3.    Milline toit läheb kõige rohkem raisku?

Kõige rohkem visatakse ära suppe.

4.    Mida tehakse tarbimata jäänud toiduga?

Alles jäänud toitu ei saa enam järgmisel päeval pakkuda. Kõik, mis üle jääb visatakse minema. Ainult riivitud köögivilju, mis ei ole salatiks kokku segatud, võib järgmisel päeval toiduvalmistamisel kasutada.

5.    Kas olete rahul toidukogustega, mis meil raisku läheb?

Olen üsna rahul, sest oskan juba arvestada õigete kogustega.

6.    Vabariigi keskmine ära visatava toidu kogus päevas on 78 g.

 

Küsisid: Rohetiimi liikmed Marri ja Hele-Mari

Tunnid toiduraiskamise vähendamiseks

Euroopa jäätmetekke vähendamise nädala raames toimusid meie koolis tunnid toidu raiskamise vähendamiseks.

Rohetiimi liikmed Greteli Pärl ja Tiina Ly Teesaar koostasid toreda esitluse teemal "Toidu teekond meieni", millega selgitasid 5. klasside õpilastele, kui paljude inimeste igapäevase töö tulemuseks on toit meie laual. Nad andsid ka soovitusi, kuidas vältida toidu ära viskamist kodus ja kooli sööklas.

Aitäh Gretelile ja Tiina Lyle mõtlema paneva esinemise eest.

Külas käis Keskkonnake

November on jäätmetekke vähendamise kuu, mille jooksul analüüsime oma õpilaste prügi sorteerimise oskust.

11. novembril külastas Keskkonnake 2. ja 3. klasside õpilasi ning Rohelise kooli meeskonna liikmeid. Keskkonnake viis läbi toreda lastesõbraliku koolituse. Vaadati lõbusat õpetlikku filmi prügisorteerimise teemal, mis pani lapsi rohkem mõtlema taaskasutusele ja pakendite sorteerimise peale.Tunni lõpus said lapsed võimaluse õpitu praktikasse panna ja pakendeid ise sorteerida.

Jäätmetekke vähendamise kuu TÜG-s

Jäätmete liigiti kogumise koolitus õpetajatele 30. okt. 2024

30. oktoobril 2024 toimus  Pirita-Kose keskkonnahariduse õpitoas Keskkonnaameti  keskkonnahariduse osakonna peaspetsialisti  Maarika Männili koolitus õpetajatele "Laste silmaringi avardamine jäätmete liigiti kogumise olulisusest ja ringmajanduse tähtsusest."

Esmalt koostati püramiid mõistekaart, kõige väiksema keskkonna mõju kohta.

Seejärel räägiti loodusvaradest ja liigiti  jäätmete sorteerimise vajadusest. Paberit ja pappi saab ümber töödelda seitse korda, plasti kaks korda ja klaasi ning metalli lõputu arv kordi.

Koostati ringmajanduse skeem:

Arutati, et kõikide asjade tootmiseks on vaja kasutada loodusressursse.  Ühekordseks kasutamiseks mõeldud asjad on loodusele koormavad.

Meil on vaja hoida looduslikku elurikkust ja eeskuju võtta looduse ringkäigust, mis iseenesest ongi pidev taaskasutus. Seega kestlik majandamine tähendabki ringmajandust. 

Meie pidev asjade  tarbimine tekitab kliimamuutuse. On vaja mõelda kui palju ja mida me vajame, mitte kui palju me tahame.

Kokkuvõtvad slaidid:

Kokkuvõte kampaaniast ROHEJAHT

Rohejahi kampaania eesmärk on lasteaialaste ja kooliõpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmine ning taaskasutuse ja jäätmete sorteerimise vajalikkuse teadvustamine.

Rohelise kooli üleskutsel osales kampaanias meie koolist 4 klassi, kes kogusid kokku 3627 tühjaks põlenud alumiiniust küünlaümbrist. Kõige tublimaks kogujaks oli 3.c klass, kes sai auhinnaks õppekäigu ringmajanduse iduettevõttesse Cuploop, mis arendab korduskasutatavate pakendite ringluseks vajalikku tehnoloogiat. Firma tegevjuht Lauri Luik tutvustas pakendite tagastamise automaati, ringmajanduse protsessi ja meeskonda, kuhu kuuluvad ka kaks koera.

Õpilased said teada, et korduvkasutus aitab vähendada keskkonna reostust ja oluliselt rohkem hoida loodust. Lauri Luik rõhutas ka, et elus millegi saavutamiseks on vaja õppida ja osata teha tööd meeskonnana, kus igal liikmel on oma ülesanded ja kohustused.

Suur tänu Cuploopi meeskonnale huvitava ja sisuka õppekäigu eest!

Prügihunt käis külas

Meie kooli 1.- 3. klassidel käis külas Prügihunt koos oma targa ja tragi kaaslasega, kes rääkisid lastele, mis on prügi ja kus teda leidub. Lapsed said teada, et lisaks meie igapäevastele jäätmetele leidub ohtlikku prahti ka kosmoses ja ookeanides ning meie eesmärk on sorteerida prügi nii, et sellest võimalikult palju kasu oleks.

Õpetussõnade kinnituseks viidi läbi praktiline mäng prügi sorteerimisest. Lisaks kingiti igale õpilasele töövihik erinevate ülesannete ja mängudega. 

Nüüd jääb ainult loota, et need õpilased märkavad ka koolis olevaid 4-osalisi prügikaste ja oskavad oma prügi alati õigesse kasti lasta.