Tallinna Ühisgümnaasium on liitunud Rohelise kooli programmiga alates novembrist 2016.

Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks kodanikeks. Tänased noored otsustavad tulevikus, millises maailmas elame ja kuidas Maa rikkusi kasutatakse. Programm toob keskkonnasäästliku mõtteviisi kooli tegemistesse.

Meie kool on programmis osalemisega pälvinud ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud ökomärgise, milleks on Roheline lipp.

Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education (FEE) – Taanis asuv valitsusväline mittetulundusühing, mille eesmärgiks on keskkonnahariduse abil edendada kestlikku arengut. Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. Programmi tegevusi koordineerib Tartu loodusmaja.

Meie keskkonnapõhimõtted on:

1. Koolipere keskkonnateadlikkuse tõstmine.

2. Kokkuhoid ja kooli ökoloogilise jalajälje vähendamine.

3. Füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist tugevdavate eluviiside juurutamine.


kolmapäev, 18. detsember 2019

ÖÖSORRI JOONISTUSVÕISTLUSE TULEMUSED


Aastalinnu joonistamise konkurss toimus oktoobris.
Töid hinnati 2 vanuseastmes ja žürii otsusel tunnistati parimateks:

Põhikooli arvestuses:
1. koht – Jaako Lauri Puudist 9.a
2. koht – Simona Rasmann 8.a
3. koht – Kertu Laane 8.a
   Sonja Kuusk 8.a

Algkooli arvestuses:
1. koht – Simona Jermann 4.c
2. koht – Teele Reinup 3.b
3. koht – Greta Land 4.c

Eriauhinnad kõige väiksematele:
Aureelia Parv 1.b
Megan Münter 1.b
Karoliina Männamaa 1.b

Kiitus kõigile osalenutele!


neljapäev, 5. detsember 2019

Rohelise kooli seminar

Rohelise Kooli võrgustiku liikmete 2. seminar toimus 4. detsembril 2019 Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis. Esmalt tegi Maris Mägi ülevaate Rohelise kooli kampaaniast  abistamaks Bahhama koole, mis said kannatada või täiesti purustatud orkaani tõttu.

Tutvustati Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi Rohelise Kooli tegemisi. Muljet avaldas kooli suurel territooriumil ringpeenar õuesõppeklassiga; loovtöö raames ehitatud seiklusrada ja jäätmaterjalidest valmistatud pingpongilaud, kuusk siseõuel, pingid ja lauad õuesõppeklassides jms; mänguala; pehme kattega krossijooksu rada; suurtest värvipottidest prügikastid. Lapsed kasutavad aktiivselt ronimisseina ning pingpongi mängimise võimalust, igal päeval korraldab õpilasomavalitsus liikumisvahetunni aulas. Iga klass on võtnud endale kohustuseks keskkonnateo, mis on eksponeeritud nii blogis kui ka välisukse juures stendil.

Sirje Aher tutvustas Suure taimejahi projekti.
Sander Olo Loodusmuuseumist arutles teemal "Kliimamuutuste  käsitlemine koolis".
Kõigil osavõtjatel oli midagi kasulikku kaasa võtta oma kooli jaoks.

Seminaril osales ja ülevaate sellest andis õpetaja Liivia Kivit.


Kuristiku kooli ronimissein

Korduvkasutusega kuusk kooli hoovis

Vanad värvinõud on abiks prügi sorteerimisel

Liikumisele kutsuv trepp

Malenurk

Loovtööna valminud ronimisrada

Pingpongi laud on aktiivses kasutuses

Kuristiku kooli õueala

reede, 29. november 2019

Jaak Kilmi ja Lennart Laberenzi film «Moest väljas» ja kohtumine Reet Ausiga Kadrioru Saksa Gümnaasiumis

29. novembril käisid TÜG rohelise kooli esindajad külas Kadrioru Saksa Gümnaasiumil, kus vaadati ühiselt filmi kiirmoe pahupoolest ja Reet Ausi revolutsioonist: «Moest väljas».
Jaak Kilmi ja Lennart Laberenzi film räägib odavate riietega kaasas käivast kahjust ja Eesti disaineri Reet Ausi maailmamuutmisplaanist. Pärast filmi vaatamist toimus kohtumine Reet Ausiga, kes vastas õpilaste küsimustele.
Täname Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpetajat Maire Künnapit, kes jäätmekäitluskuu raames KSG ja TÜG rohelise kooli õpilastele selliset toreda kohtumise korraldas.

Meie kooli ja rohelise kooli töörühma esindasid: 
Elo Kupits – 7.c
Lotta Perillus – 7.c
Annaliise Anvelt – 7.a
Margaret Eha – 7.a
Taivi Lavits – 7.a
Miia Saara Mariste – 7.a
Emma Meribel Kornav – 10.c
Elo: Pärast seda filmi ja Reet Ausiga kohtumist ei olegi enam tahtmist kiirmoodi osta. Kõik need keemiad millega neid töödeldakse ja see kui palju puhast joogivett läheb vaja ühe paari pükste tootmiseks ja kui palju visatakse minema tehaste riide jääke, ei ole okei. Ma olen seda alati teadnud aga ma pole seda endale tunnistanud, et seda niivõrd massiivselt tehakse. Ja see, et taaskasutatud tooteid või jääkidest toodetud tooteid ei võeta poodi müügile praktiliselt selle pärast, et suurfirmad nagu näiteks H&M ja Zara ei taha tunnistada rahvale kui palju tootmise ülejääke neil tegelikult on.


Taivi: Me käisime täna oma kooli Rohelise Kooliga õpilastega Kardioru Saksa Gümnaasiumis vaatams filmi ,,Moest Väljas”. See film oli väga huvitav ning ma õppisin sealt kui kahjulikud on näiteks teksapüksid. See oli väga huvitav käik ja film oli ka ülimalt tore ja omamoodi.


Miia Saara: Filmi käigus saime teada kui palju mõjub riiete tootmine keskkonnale. Ühe teksapaari tootmiseks on vaja väga palju vett ja riiete taaskasutamisega on võimalik seda vett säästa. Oli kohutav kuulda kui palju kemikaale on teksaste sees ja kuidas need inimesele mõjuvad. Näidati kui palju jääb riidejääke tootmisest üle ja seda oli kohutavalt palju. Firmad peaksid ületootmise lõpetama ja hakkama vanadest riietest uusi tootma kuigi see ei pruugi olla lihtne.  Kõik inimesed peaksid olema riiete mõjust maailmas teadlikud ja mitte nii palju uusi riideid ostma.


Lotta: Film "Moest Väljas" oli minu jaoks vägagi silmiavav meie tegevusest riidetööstuses ja moemaailmas just sel hetkel. Me oleme teadlikud probleemist, aga selle kallal tegutsemine pole nii lihtne meie kiire igapäeva elu kõrval. See film andis kindlasti motivatsiooni ja mõtteainet ning kohtumine Reet Ausiga andis sellise võimsa tunde ja tegutsemisjõu! Mina üritan nüüdsest rohkem oma riiete kohta teada saada! Ja teisele sellest rääkida.











Tänutäheks kinkisid KSG õpilased Reet Ausile enda valmistatud tooteid.




teisipäev, 26. november 2019

Näitus "Eesti rändeajastul"



Kodanikupäeva tähistamine õpilaskonverentsil 26. novembril 2019

Teema: LOODUSSÕBRALIK TARBIMINE ja ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG

Koostööprojekt TÜG Rohelise kooliga




Tallinna Ühisgümnaasiumi 12. ja 9. klasside õpilased uurisid ühiskonnaõpetuse tunnis, kui suur on nende perede ökoloogiline jalajälg ning tegid ettepanekuid, kuidas seda vähendada ja tarbida
loodussõbralikumalt. Õpilased kasutasid Ökojalajälje kalkulaatorit http://www.jalajalg.positium.ee/.
Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või
territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel, ökojalajälje kalkulaator keskendub indiviidile ja tema
tarbimisharjumustele, võttes arvesse ka terve leibkonna poolt tehtavaid kulutusi.

Ökojalajälje kalkulaator arvestab tarbimist järgmistes valdkondades:
1. kodu ja energia tarbimine;
2. transport;
3. söök ja jook;
4. kaubad ja teenused.

Õpilasi juhendasid ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajad Helen Tiik, Merike Vent ja Lilian Niitsoo.
Parimaid ettekandeid said kaasõpilased kuulata õpilaskonverentsil ning kaasa mõelda 26. novembril.
Õpilaskonverentsi avas õpetaja Helen Tiik.

Ettekannete järjekord:
12 b – Kirke Kirikall ja Rasmus Hugo Vatter
9 a – Emili Kalda, Katariina Klammer, Kreetel Lamp, Natali Vedro, Artur Lehtmets
12 c - Diana Migalenja, Claudia Pikknurm, Eliisa M. Ots, Gendra Kotsar, Grete Mürk
9 b – Anna-Luisa Tampõld, Katarina Vaasli, Kaisa Karola Kampus, Juule Sang, Evelyn Nurja
12 a – Carmen Riiv, Joanne-Heleene Sõrmus, Laura Marleen Männik, Silvia Pajula
9 c - Henri Aun, Jan Jorke Ellam, Keidy Kilbi, Hugo Nigols, Grete Tuuksam

Kokkuvõtte õpilaskonverentsil kuuldust tegi õpetaja Lilian Niitsoo.

Fotode autor Lilian Niitsoo

Esitlused: