Tallinna Ühisgümnaasium on liitunud Rohelise kooli programmiga alates novembrist 2016.

Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks kodanikeks. Tänased noored otsustavad tulevikus, millises maailmas elame ja kuidas Maa rikkusi kasutatakse. Programm toob keskkonnasäästliku mõtteviisi kooli tegemistesse.

Meie kool on programmis osalemisega pälvinud ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud ökomärgise, milleks on Roheline lipp.

Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education (FEE) – Taanis asuv valitsusväline mittetulundusühing, mille eesmärgiks on keskkonnahariduse abil edendada kestlikku arengut. Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. Programmi tegevusi koordineerib Tartu loodusmaja.

Meie keskkonnapõhimõtted on:

1. Koolipere keskkonnateadlikkuse tõstmine.

2. Kokkuhoid ja kooli ökoloogilise jalajälje vähendamine.

3. Füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist tugevdavate eluviiside juurutamine.


teisipäev, 13. oktoober 2020

PUDRUKUU TÄHISTAMINE

12. oktoobril toimusid traditsioonilised 5. klasside pudrutunnid ja parimate pudrumeistrite selgitamine. Igas klassis konkureeris sellele tiitlile 4 võistkonda. Ise tuli valmistada huvitav ja tervislik puder, see kaunilt serveerida ja lõpuks ka ise ära süüa. Lisaks valmis igal rühmal veel vitamiinipomm pudru kõrvale - enda välja mõeldud smuuti.

Parimateks pudrumeistriteks osutusid:

5.a klass – (1. ja 2. koht läksid jagamisele) Ellinor, Greteli,Linda, Marian, Katriin, Getter ja Grete

5.b klass – Laura ja Maria Katarina

5.c klass – Simona, Ellimarii ja Katrin










Fotod: Kai Tajur


esmaspäev, 12. oktoober 2020

Õppekäikude päev 24.09.20 - läksime omadega rappa ja tegime pai Eesti loodusele.

24. septembril toimus traditsiooniline õppekäikude päev.  Osa klasse valis tegevuse linnas ja muuseumites kuid väga suur osa meie õpilastest sai veeta ilusa päeva looduses ja enamus käis tutvumas erinevate Eesti rabadega. Kõik klassid, kes looduse retkel käisid tegid ka ühe pai õppides tundmda loodust, et märgata liike ja nende elupaiku. See oli meie viis osaleda Looduskaitse 110 aasta tähistamises. Oldi valmis korjama ära ka teele jäävat prügi. Näiteks 2.a ja b klassi õpilased võtsid Pedassaarest kaasa sealt leidut prügi, millest suur osa olid padrunikestad.  7.b klassil olid kaasas kummikindad ja prügikotid kuid kõigi suureks rõõmuks neid vaja ei läinud ning piirduti vaid erinevate taime-, looma- ja linnuliikide õppimisega. 9.a klass käis uurimas soode "ehitust" ja taastamist Tudu järve ümbruses. 


 1A ja B Viru raba

2A ja B Pedassare matk 

3A ja B Järvi- Suursoo raba ja Paukjärv Põhja-Kõrvemaal

4A, B ja C Kakerdaja raba 

5A Kastna ja Mukri rabad

7B Seli raba Lõuna-Kõrvemaal

8B Viru raba ja Viinistu kunstimuuseum

9A Õppeprogramm Tudusoos ja karjäärisafari Aidus (Virumaal) 

10A, B ja C Rebala maastikukaitseala



Ökoloogia teemalised ettekanded inglise keele tunnis

 8. ja 12. oktoobril tegid 11.b klassi õpilased inglise keele tunni ajal ettekandeid ökoloogia teemadel. Eelnevalt arutleti klassis koos globaalse soojenemise, näljahäda ja vertikaalse põllumajanduse  ning kosmose prügi teemadel ning omandati vajalik terminoloogia inglise keeles.

Iga õpilane sai valida just teda puudutava valdkonna, mida kaaslastele tutvustada.

Ettekannete teemad olid järgmised:

  • Overpopulation
  • The loss of biodiversity
  • Volcanoes and climate changes
  • Human activity affects on fish
  • Why animals become endangered
  • 6 animals affected by climate change
  • Exhaust emissons from cars
  • World hunger
  • Human impacts on the environment
  • Recycling
  • Pollution in the Baltic Sea
Tagasisides mainiti ära, et saadi teada mitmeid põnevaid fakte. Näitekes, et liiva temperatuur määrab kilpkonnade soo, et vulkaani pursked mõjutavad väga meie kliimat, jäätmekäitlus konteinerite erinevad värvid ja nende tähendused.

laupäev, 10. oktoober 2020

7b klassi pai Eesti loodusele

 24 septembril käis 7b  klass Seli rabas Lõuna-Kõrvemaal ja tutvus selle raba floora ja faunaga. 

Pärast tuli vastata mõnele küsimusele ja kahe õpilase vastused on siin näidiseks ka ära toodud.

1. Milliseid taimi Sa tundma õppisid, loetle taimed, mida põnevat selle kohta teada said või vajadusel uuri internetist infot juurde. Lae ka pilte taimedest.

2. Mida said teada raba veekogude kohta

3. Milliseid loomi Sulle tutvustati ja mida nende kohta teada said

5. Milliseid linde Sulle tutvustati, leia ka pilte ja lisa mõni põnev fakt, mida teada said.

6. Mida said teada Seli raba kohta.

7. Loetle 3 asja, mida selle õppekäigu juures õppisid.


1. Küüvits, huulhein, piibeleht ja valge kärbseseen. Sain teada seda et piibelehe marja kasutatakse meditsiinis.
2. Laukad on tekkinud rabapinnal olevatest älvestest ja selles olev vesi on joodav aga see ei kustuta janu. Veel sain ka teada seda et need on sügavad. Märgade kohtade ümber kasvad nokkhein.
3. Kärnkonn, rabakonn, rohukonn ja rabapüü.
5. Siidsaba, kakerdaja ja rabapüü. Sain teada kus nad pesitsevad ja mida nad rabas teevad. 
6. Et see asub Lõuna Kõrvemaal, seal elab palju loomaliike, ning kasvab palju taimeliike.
7. Õppisin et Seli rabas kasvab palju taimi, et laukad on sügavad ja et laukasse ei tasu koos prillidega ujuma minna.



1.Piibeleht, valge kärpseseen, huulhein, küüvits. Sain teada millised taimed on mürgised ja ei ole.

2.Rabas on laukad, mis on tekkinud rabapinnal älvest.                              

 3.Laululuik, kakerdaja lind, kärnkonn, rabakonn, rohukonn, siidsaba lind.

5.Kakerdaja, siidsaba, kakerdajakandis.Teatud koha,kus lind pesitseb.

6.Ma sain teada Seli raba kohta seda, et see asub Lõuna-Kõrvemaal.

7.Ma sain teada palju erinevaid taimu,kuidas rabas toime tulla,loomad.




















reede, 2. oktoober 2020

2.a ja b klassi pai Eesti loodusele

 Teise klassi õpilased võtsid 23. septembril toimunud Pedassaare õppekäigult kaasa sealt leitud prügi, millest suur osa oli padrunikestad.



9.a klassi pai Eesti loodusele

Lääne-Virus on käimas suurejoonelise pai projekt Eestimaa loodusele – seal taastatakse vahepeal kadunud sood.

Meie 9.a klass käis uurimas soode „ehitust“ ja taastamist Tudu järve ümbruses. Saime osa põhjalikult ette valmistatud ja südamega läbi viidud õppeprogrammist, mille käigus tuletati meelde soos kasvavaid taimi, tuli otsida ja lahendada erinevaid ülesandeid.