Tallinna Ühisgümnaasium on liitunud Rohelise kooli programmiga alates novembrist 2016.

Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks kodanikeks. Tänased noored otsustavad tulevikus, millises maailmas elame ja kuidas Maa rikkusi kasutatakse. Programm toob keskkonnasäästliku mõtteviisi kooli tegemistesse.

Meie kool on programmis osalemisega pälvinud ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud ökomärgise, milleks on Roheline lipp.

Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education (FEE) – Taanis asuv valitsusväline mittetulundusühing, mille eesmärgiks on keskkonnahariduse abil edendada kestlikku arengut. Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. Programmi tegevusi koordineerib Tartu loodusmaja.

Meie keskkonnapõhimõtted on:

1. Koolipere keskkonnateadlikkuse tõstmine.

2. Kokkuhoid ja kooli ökoloogilise jalajälje vähendamine.

3. Füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist tugevdavate eluviiside juurutamine.


Kuvatud on postitused sildiga Elurikkus ja loodus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Elurikkus ja loodus. Kuva kõik postitused

neljapäev, 14. mai 2026

Õppeprogramm "Elu mullas"

8. mail osalesid 1.d ja 3.d õpilased Pirita-Kose KHK põnevas programmis "Elu mullas". Räägiti, mis teeb mullast mulla ja et nii mulla sees kui peal käib vilgas elu. Kui seal poleks elanikke, siis poleks olemas ka mulda - selle asemel oleks elutu pinnas, kus ei kasvaks midagi.
Selgitati lastele arusaadavalt mullas elavatest organismidest, mulla ökosüsteemist, mis on palju mitmekesisem ja arvukam kui ainult vihmaussid ja mullamutid.

Lapsed said otsida elu nii mulla pealt kui mulla seest, ise mulda kaevata ja sõeluda ning seda mikroskoobi all uurida. Mängiti ka huvitavat õppemängu, mille abil kinnistati mullas elavate loomade nimesid ja välimust.  





kolmapäev, 4. märts 2026

Fotokonkursi "Talve võlumaa" tulemused

Rohetiimi talvine fotokonkurss lõppes 20. veebruaril. Osales 11 õpilast kokku 22 võistlustööga.

Anonüümselt avaldatud fotosid hindasid direktor, huvijuht, 2 õpetajat ja 2 õpilasesinduse liiget. Hindamisel arvestati vastavust teemale, kompositsiooni, valgust-varju, tehnilist kvaliteeti ja originaalsust. Igaüks valis oma 5 lemmikut ja andis neile punkte:

1. koht - 5 p

2. koht - 4 p

3. koht - 3 p

4. koht - 2 p

5. koht - 1 p

Kokku teenis punkte 10 fotot. Punktide liitmisel selgus võistlustööde paremusjärjestus:

1. koht - Andreas Ulla 10.a klass 23 punkti


2. koht - Andreas Ulla 10.a klass 14 punkti


3. koht - Oliver Annom 10.a klass 13 punkti


4. koht - Siim Rännel 10.a klass 7 punkti


5. - 6. koht - Ilona Kurnikova 10.a klass 4 punkti




7. - 9. koht - Anna Mia Atonen 10.a, Kai Tajur ja Oliver Annom 10.a 3 punkti



10. koht - Aljona Melakh 8.a klass 1 punkt



Õnnitleme võitjaid ja soovime teravat silma nägemaks võlumaailma igas aastaajas!



kolmapäev, 24. september 2025

Nunnude näitus

23.- 26. septembril on koolis traditsiooniline Nunnude näitus.

1.- 4. klasside õpilased tõid näitusele huvitava kujuga köögivilju, looduslikust materjalist 
meisterdusi ja sügisesi taimekompositsioone. Tööd on eksponeeritud 4. ja moodulmaja 1. korrusel.
Lapsed panid oma töödele toredad nimed: Kartuli sünnipäev, Siilide jalutuskäik, 
Paadifestival, Sõprus.
Näituse kujundas õpetaja Anne Ode, plakati autor on õpetaja Maarja Seppel.

                              

      
  
               








esmaspäev, 28. aprill 2025

TÜG Rohetiimi aktiiv külas Saaremaa Gümnaasiumil 28. aprill 2025

Kuus meie tiimi liiget koos direktor Mehis Peveri ja õpetaja Kai Tajuriga veetsid ühe aktiivse päeva Kuressaares. Meid võttis Saaremaa Gümnaasiumis vastu koolijuht Ivo Visak, kes tutvustas oma kooli ja selle traditsioone. Peale koolilõuna maitsmist ja ringkäiku kooli peal läksime külla TalTechi Kuressaare kolledžisse, kus meile räägiti põhjalikult selle õppeasutuse ajaloost, õppekavadest, tänastest õppimisvõimalustest ja tulevikuunistustest. Kolledži tõmbeerialadeks on laevaehitus ja sinimajandus, mida kusagil mujal Eestis ega ka lähiriikides õppida ei saa.

Koostöös gümnaasiumi Rohetiimi juhi õpetaja Agnes Heinlaga valmistasid meie õpilased saarele omasest materjalist mitu putukahotelli. Need leiavad koha meie kooli õuealal.

Päeva lõpetuseks kuulasime ülevaadet sealse rohetiimi tegevusest ja tegime plaane tulevaseks koostööks. Järgmine kokkusaamine on loodetavasti juba septembris teadlaste öö raames.










kolmapäev, 23. aprill 2025

Kokkuvõte 2024/25. õa õppekäikudest kuni aprilli alguseni

KIK programmide valikus, millega jäädi väga rahule, olid Tallinna Loomaaia programmid „Loomad erinevates elukeskkondades“ ja „Vesi kui elukeskkond“, MTÜ Loodusmaa „Salasilmad võlumetsas“ ning „Elu rabas“ , Eesti Meremuuseumis „Kiirteed ookeanis“, Eesti Lennusadam “Elu Läänemerel“, Rakett 69 „ „Elekter ja vooluring“, „Maailmaruum“, „Ehitusinseneeria“, „Jõud“.

4c klass  Rakett69  „Maailmaruum“

Toimusid õppekäigud Lahemaale mere äärde, kus õpilastele räägiti merelindudest ja loomadest ning Läänemere kaitsest 1. ja 3. klass

Lehola Keskkonnahariduskeskuse Pirita-Kose õpitoa programm „Mere sõbrad“ 

Tallinna Kunstihoone haridusprogramm „Minu kodu, meie linn“, kus pöörati tähelepanu linna loodusele.


4.c klass

Talvisel räätsamatkal 4.a ja 4.b klass


 8. klassi õpilaste loovtöö, kus nad juhendasid 4.a klassi õpilaste toiduvalmistamist.

 

 

3.b meisterdamine looduslikust materjalist ja traditsiooniline algklasside nunnunäitus.


Matkad rabadesse - Seli raba


4.a Energia Keskuses

Ees on veel ootamas toredad matkad mais ja juunis.



kolmapäev, 6. november 2024

Keskkonnahariduse õpituba õpetajatele

30. oktoobril 2024 toimus  Pirita-Kose keskkonnahariduse õpitoas Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna peaspetsialisti  Maarika Männili.koolitus õpetajatele "Laste silmaringi avardamine jäätmete liigiti kogumise olulisusest ja ringmajanduse tähtsusest."





Esmalt koostati püramiid mõistekaart, kõige väiksema keskkonna mõju kohta.

Seejärel räägiti loodusvaradest ja liigiti  jäätmete sorteerimise vajadusest. Paberit ja pappi saab ümber töödelda seitse korda, plasti kaks korda ja klaasi ning metalli lõputu arv kordi.





Arutati, et kõikide asjade tootmiseks on vaja kasutada loodusressursse.  Ühekordseks kasutamiseks mõeldud asjad on loodusele koormavad.

Meil on vaja hoida looduslikku elurikkust ja eeskuju võtta looduse ringkäigust, mis iseenesest ongi pidev taaskasutus. Seda kestlik majandamine tähendabki.




Koostati ringmajanduse skeem:





Meie pidev asjade  tarbimine tekitab kliimamuutuse. On vaja mõelda, kui palju ja mida me vajame, mitte kui palju me tahame.



Kokkuvõtvad slaidid: