Lapsed said otsida elu nii mulla pealt kui mulla seest, ise mulda kaevata ja sõeluda ning seda mikroskoobi all uurida. Mängiti ka huvitavat õppemängu, mille abil kinnistati mullas elavate loomade nimesid ja välimust.
Tallinna Ühisgümnaasium on liitunud Rohelise kooli programmiga alates novembrist 2016.
Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks kodanikeks. Tänased noored otsustavad tulevikus, millises maailmas elame ja kuidas Maa rikkusi kasutatakse. Programm toob keskkonnasäästliku mõtteviisi kooli tegemistesse.
Meie kool on programmis osalemisega pälvinud ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud ökomärgise, milleks on Roheline lipp.
Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education (FEE) – Taanis asuv valitsusväline mittetulundusühing, mille eesmärgiks on keskkonnahariduse abil edendada kestlikku arengut. Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. Programmi tegevusi koordineerib Tartu loodusmaja.
Meie keskkonnapõhimõtted on:
1. Koolipere keskkonnateadlikkuse tõstmine.
2. Kokkuhoid ja kooli ökoloogilise jalajälje vähendamine.
3. Füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist tugevdavate eluviiside juurutamine.
neljapäev, 14. mai 2026
Õppeprogramm "Elu mullas"
kolmapäev, 4. märts 2026
Fotokonkursi "Talve võlumaa" tulemused
Rohetiimi talvine fotokonkurss lõppes 20. veebruaril. Osales 11 õpilast kokku 22 võistlustööga.
Anonüümselt avaldatud fotosid hindasid direktor, huvijuht, 2 õpetajat ja 2 õpilasesinduse liiget. Hindamisel arvestati vastavust teemale, kompositsiooni, valgust-varju, tehnilist kvaliteeti ja originaalsust. Igaüks valis oma 5 lemmikut ja andis neile punkte:
1. koht - 5 p
2. koht - 4 p
3. koht - 3 p
4. koht - 2 p
5. koht - 1 p
Kokku teenis punkte 10 fotot. Punktide liitmisel selgus võistlustööde paremusjärjestus:
1. koht - Andreas Ulla 10.a klass 23 punkti
teisipäev, 16. detsember 2025
kolmapäev, 24. september 2025
Nunnude näitus
23.- 26. septembril on koolis traditsiooniline Nunnude näitus.
esmaspäev, 28. aprill 2025
TÜG Rohetiimi aktiiv külas Saaremaa Gümnaasiumil 28. aprill 2025
Koostöös gümnaasiumi Rohetiimi juhi õpetaja Agnes Heinlaga valmistasid meie õpilased saarele omasest materjalist mitu putukahotelli. Need leiavad koha meie kooli õuealal.
Päeva lõpetuseks kuulasime ülevaadet sealse rohetiimi tegevusest ja tegime plaane tulevaseks koostööks. Järgmine kokkusaamine on loodetavasti juba septembris teadlaste öö raames.
kolmapäev, 23. aprill 2025
Kokkuvõte 2024/25. õa õppekäikudest kuni aprilli alguseni
KIK programmide valikus, millega jäädi väga rahule, olid Tallinna Loomaaia programmid „Loomad erinevates elukeskkondades“ ja „Vesi kui elukeskkond“, MTÜ Loodusmaa „Salasilmad võlumetsas“ ning „Elu rabas“ , Eesti Meremuuseumis „Kiirteed ookeanis“, Eesti Lennusadam “Elu Läänemerel“, Rakett 69 „ „Elekter ja vooluring“, „Maailmaruum“, „Ehitusinseneeria“, „Jõud“.
Toimusid õppekäigud
Lahemaale mere äärde, kus õpilastele räägiti merelindudest ja loomadest ning
Läänemere kaitsest 1. ja 3. klass
Lehola Keskkonnahariduskeskuse Pirita-Kose õpitoa programm „Mere sõbrad“
Tallinna Kunstihoone haridusprogramm „Minu kodu, meie linn“, kus pöörati tähelepanu linna loodusele.
4.c klass
Talvisel räätsamatkal 4.a
ja 4.b klass
8. klassi õpilaste loovtöö, kus nad juhendasid 4.a klassi õpilaste toiduvalmistamist.
3.b meisterdamine looduslikust materjalist ja traditsiooniline algklasside nunnunäitus.
Matkad rabadesse - Seli raba
4.a Energia Keskuses

Ees on veel ootamas toredad matkad mais ja juunis.
kolmapäev, 6. november 2024
Keskkonnahariduse õpituba õpetajatele
30. oktoobril 2024 toimus Pirita-Kose keskkonnahariduse õpitoas Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna peaspetsialisti Maarika Männili.koolitus õpetajatele "Laste silmaringi avardamine jäätmete liigiti kogumise olulisusest ja ringmajanduse tähtsusest."
Seejärel
räägiti loodusvaradest ja liigiti jäätmete
sorteerimise vajadusest. Paberit ja pappi saab ümber töödelda seitse korda, plasti
kaks korda ja klaasi ning metalli lõputu arv kordi.
Arutati, et kõikide asjade tootmiseks on vaja kasutada
loodusressursse. Ühekordseks
kasutamiseks mõeldud asjad on loodusele koormavad.
Meil on vaja hoida looduslikku elurikkust ja eeskuju võtta
looduse ringkäigust, mis iseenesest ongi pidev taaskasutus. Seda kestlik
majandamine tähendabki.
















