ROHETIIMI KOOSOLEK nr 4
Aeg: 11.03.2026
Koht: Bad
Kreuznach, Saksamaa ja Tallinn, Eesti
Osalejad: Eliis
Soo, Kai Tajur ja Anu Ratasep
Koosoleku
juhataja: Kai Tajur
Päevakord:
1.
Käesoleva
õpirände õppetunnid:
·
Mis
on hästi läinud?
·
Mis
oleks võinud parem olla?
2.
Saksa
õpilaste vastuvõtt Tallinnas:
·
Rohekoolist
lähtuv läbiv teema
·
Teemat
toetavad tegevused
1. Käesoleva õpirände
õppetunnid.
Positiivsed:
· Sakslaste
programm on allutatud ühele jätkusuutliku arengu printsiibile „Sustainable
cities and communities“ ja kõik alamprojektid toetavad seda põhimõtet,
alustades pisematest nagu kõrvahargi või nahkhiirte pesakasti ehitamine ja
lõpetades linnakeskkonna jätkusuutlikkuse analüüsimisega.
· Tegevuskava oli
päevade kaupa stendil silme ees ja seda sai vastavalt vajadusele täiendada,
lisades tiimide või peoks kaasa võetavate toitude nimekirju jne.
· Projekti
tegevuste käik on kindlaks määratud – algab projekti koostamisest (joonis,
mõõdud, materjali arvestus, töökäik), lõpeb praktilise teostuse ja selle
esitlemisega. Kõik projektideks vajalikud vahendid ostetakse Erasmuse rahade
eest.
· Õpilastel
lastakse iseseisvalt probleeme analüüsida ja lahendusi pakkuda, ei rutata omi
mõtteid või abi pakkuma. Vajadusel juhitakse tähelepanu suunavate küsimustega.
· Õpilased on
aktiivsed, esinevad ja avaldavad julgelt oma mõtteid. Iga 1,5-2 tunni tagant
antakse tagasisidet, mis on tehtud, kuidas edasi ja mida veel tööks vaja.
· On aru saada,
et ökoloogia suuna õpilased on õpetaja poolt väga hästi ette valmistatud – nad on
nelja aasta jooksul süsteemselt omandanud keskkonnaalaseid teadmisi ja
rakendanud neid erinevates projektides. Sellega on neil suur eelis meie
õpilaste ees.
· Saksa õpilaste
distsipliin on eeskuju vääriv, nad arvestavad kehtivate reeglitega – kui õpetaja
räägib, siis kuulavad, küsimuste korral tõstavad käe ja sõrme, ei kasuta
telefoni, kui see on keelatud, liiguvad linnas vähemalt kolme kaupa, on alati
valmis ülesandeid vastu võtma.
· Meie õpilased
võiksid aktiivsemalt suhelda ja esineda. Tagasihoidlikkuse põhjuseks võib olla keskkonnaalaste
teadmiste vähesus ja lootmine endast targemate peale. Otsus – meie rohetiimile
tuleb teha keskonnateemalisi õppetunde, soovitavalt eraldi põhikoolile ja
gümnaasiumile (Eliis).
· Reeglid ei
olnud lõpuni läbi räägitud või neist peetud alati kinni. Telefon kippus tihti
lauale või kätte tulema, kuigi oli teada, et koolis on see keelatud. Õpetaja selgitusi
ei kuulatud täie tähelepanuga, mõnikord jutustati samal ajal. Linnas liikumise
reegel (alati vähemalt kolmekesi) oli jäänud lõpuni selgitamata, et miks see
vajalik on?
· Kahjuks ei
saanud me ühelgi päeval koolitoitu maitsta, sest selle eest tasumiseks ei olnud
vastuvõtjatel raha. Kuid toidu eest oleksime saanud tasuda meie Erasmuse raha
eest.
2. Saksa
õpilaste vastuvõtt Tallinnas
Ideed tegevusteks:
· Putukahotellide
taastamine ja paigaldamine. Materjalide korjamiseks jalutuskäik pargis.
· Mereranna
koristamine seal leiduvast prügist – Anu saadab kirja küsimusega, kelle pöörde
pöörduda abi saamiseks. Kogutud prügi analüüsimine – kaalumine, sorteerimine, päritolu
määramine.
· Koolihoovi
taimede infotahvlite varustamine uute QR-koodidega ja nende abil ülesannete
läbimängimine enne sakslaste tulekut – rohetiimi ühe koosoleku teema.
· Peenrakastide
korrastamine ja taimede istutamine – Anne.
· Rohekoolist lähtuvaks
läbivaks teemaks võiksid olla säästva arengu eesmärgid 15 ja 17.
· Kohe
tuleb tööle asuda sakslasi vastu võtvate perede leidmisega – kokku soovib
Eestisse tulla 14 õpilast.
Protokollija: Eliis Soo
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar