Tallinna Ühisgümnaasium on liitunud Rohelise kooli programmiga alates novembrist 2016.

Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks kodanikeks. Tänased noored otsustavad tulevikus, millises maailmas elame ja kuidas Maa rikkusi kasutatakse. Programm toob keskkonnasäästliku mõtteviisi kooli tegemistesse.

Meie kool on programmis osalemisega pälvinud ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud ökomärgise, milleks on Roheline lipp.

Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education (FEE) – Taanis asuv valitsusväline mittetulundusühing, mille eesmärgiks on keskkonnahariduse abil edendada kestlikku arengut. Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. Programmi tegevusi koordineerib Tartu loodusmaja.

Meie keskkonnapõhimõtted on:

1. Koolipere keskkonnateadlikkuse tõstmine.

2. Kokkuhoid ja kooli ökoloogilise jalajälje vähendamine.

3. Füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist tugevdavate eluviiside juurutamine.


kolmapäev, 11. märts 2026

Rohetiimi koosolek 11. märtsil 2026

 ROHETIIMI KOOSOLEK nr 4

Aeg: 11.03.2026

Koht: Bad Kreuznach, Saksamaa ja Tallinn, Eesti

Osalejad: Eliis Soo, Kai Tajur ja Anu Ratasep

Koosoleku juhataja: Kai Tajur

Päevakord:

1.    Käesoleva õpirände õppetunnid:

·       Mis on hästi läinud?

·       Mis oleks võinud parem olla?

2.    Saksa õpilaste vastuvõtt Tallinnas:

·       Rohekoolist lähtuv läbiv teema

·       Teemat toetavad tegevused

 

1.   esoleva õpirände õppetunnid.

Positiivsed:

·    Sakslaste programm on allutatud ühele jätkusuutliku arengu printsiibile „Sustainable cities and communities“ ja kõik alamprojektid toetavad seda põhimõtet, alustades pisematest nagu kõrvahargi või nahkhiirte pesakasti ehitamine ja lõpetades linnakeskkonna jätkusuutlikkuse analüüsimisega.

·    Tegevuskava oli päevade kaupa stendil silme ees ja seda sai vastavalt vajadusele täiendada, lisades tiimide või peoks kaasa võetavate toitude nimekirju jne.

·    Projekti tegevuste käik on kindlaks määratud – algab projekti koostamisest (joonis, mõõdud, materjali arvestus, töökäik), lõpeb praktilise teostuse ja selle esitlemisega. Kõik projektideks vajalikud vahendid ostetakse Erasmuse rahade eest.

·    Õpilastel lastakse iseseisvalt probleeme analüüsida ja lahendusi pakkuda, ei rutata omi mõtteid või abi pakkuma. Vajadusel juhitakse tähelepanu suunavate küsimustega.

·    Õpilased on aktiivsed, esinevad ja avaldavad julgelt oma mõtteid. Iga 1,5-2 tunni tagant antakse tagasisidet, mis on tehtud, kuidas edasi ja mida veel tööks vaja.

·    On aru saada, et ökoloogia suuna õpilased on õpetaja poolt väga hästi ette valmistatud – nad on nelja aasta jooksul süsteemselt omandanud keskkonnaalaseid teadmisi ja rakendanud neid erinevates projektides. Sellega on neil suur eelis meie õpilaste ees.

·    Saksa õpilaste distsipliin on eeskuju vääriv, nad arvestavad kehtivate reeglitega – kui õpetaja räägib, siis kuulavad, küsimuste korral tõstavad käe ja sõrme, ei kasuta telefoni, kui see on keelatud, liiguvad linnas vähemalt kolme kaupa, on alati valmis ülesandeid vastu võtma.

         Mis oleks võinud parem olla:

·    Meie õpilased võiksid aktiivsemalt suhelda ja esineda. Tagasihoidlikkuse põhjuseks võib olla keskkonnaalaste teadmiste vähesus ja lootmine endast targemate peale. Otsus – meie rohetiimile tuleb teha keskonnateemalisi õppetunde, soovitavalt eraldi põhikoolile ja gümnaasiumile (Eliis).

·    Reeglid ei olnud lõpuni läbi räägitud või neist peetud alati kinni. Telefon kippus tihti lauale või kätte tulema, kuigi oli teada, et koolis on see keelatud. Õpetaja selgitusi ei kuulatud täie tähelepanuga, mõnikord jutustati samal ajal. Linnas liikumise reegel (alati vähemalt kolmekesi) oli jäänud lõpuni selgitamata, et miks see vajalik on?

·    Kahjuks ei saanud me ühelgi päeval koolitoitu maitsta, sest selle eest tasumiseks ei olnud vastuvõtjatel raha. Kuid toidu eest oleksime saanud tasuda meie Erasmuse raha eest.

 

2.   Saksa õpilaste vastuvõtt Tallinnas

  Ideed tegevusteks:

·    Putukahotellide taastamine ja paigaldamine. Materjalide korjamiseks jalutuskäik pargis.

·    Mereranna koristamine seal leiduvast prügist – Anu saadab kirja küsimusega, kelle pöörde pöörduda abi saamiseks. Kogutud prügi analüüsimine – kaalumine, sorteerimine, päritolu määramine.

·    Koolihoovi taimede infotahvlite varustamine uute QR-koodidega ja nende abil ülesannete läbimängimine enne sakslaste tulekut – rohetiimi ühe koosoleku teema.

·    Peenrakastide korrastamine ja taimede istutamine – Anne.

·    Rohekoolist lähtuvaks läbivaks teemaks võiksid olla säästva arengu eesmärgid 15 ja 17.

·    Kohe tuleb tööle asuda sakslasi vastu võtvate perede leidmisega – kokku soovib Eestisse tulla 14 õpilast.

 

Protokollija: Eliis Soo

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar